Aug 9, 2014

TÖÖELUKE

Ossapossa lõpuks laadis video siia ära. See on siis minu igapäevane tee töölt-akvaariumist koju. Pikk ja tüütu video, aga annab edasi minu igapäevaelu siin. Võib öelda, et see on minu Soinaste bussipeatus-õuna kodu tee Tartus või vähemalt tundub juba sama tuttav tüütu käidud rada mu jaoks. Kui kõrvaklapid kõrva panete ja hoolikalt kuulate, siis ma natuke ajan mingit segast juttu ka seal :D haha

Aga üldse kirjutaks natuke oma töö kohta, sest noh see võtab enamuse mu ajast siin siiski. Töötan Waikiki Aqauriumis photo solutioni nimelises firmas. Minu tööks on kliente sisse tulles tervitada ja veenda neid fotosid tegema, samuti töötan ise ka fotograafina ja müün fotosid. Akvaarium ise on hästi armas. Pole väga suur ega ka väga väike, mõnus lahtine maja. Maja aatrium, kus mina töötan,  avaneb tagumisse väliosasse, kus on park ja kohe seal samas ka ookean. Niiet kui töötan, siis näen kogu aeg ookeanit ja tuul puhub, see on mõnna! Akvaariumis on meil üks hüljes, iga päev kell 12:30 tehakse hülgeshowd ka, ta oskab meil rullida ja lamada ja käsu peale veits hüpata ja sukelduda ja paremale-vasakule ujuda. Veel on minu lemmikud merihobukesed ja meduusid, neid käin ikka vahepeal vaatamas. Meie salesboothi kõrval aatriumis asub ka  giftshop, kus müüakse üliarmsaid pehmeid merihobusid ja hülgeid. Seal on niiiii palju armsaid asju, et tahaks kohe kõik ära osta. Olen juba umbes viiele asjale silma peale pannud ja enne koju tulekut tuleb üks kõva akvaariumishoping :D
Minu tööpäev toimib nimoodi: Jalutan kohale, panen asjad kapikesse ja teen check-ini. Siis võtan oma kaelakaardi ja küsin oma supervisorilt kuhu ta mind esimeseks tunniks panna tahab. Tööd käivad h aja kaupa, h fotograafina, h müüjana ja h abilisena, ehk siis kas aitad pilte teha või tervitad sissetulijaid või pakid fotosid vms. Mulle meeldib kõike teha, niiet ei teagi mida eelistan. Tavaliselt olen esimesena abiline. See tähendab, et lähen akvaariumi sissepääsu juurde, kus asub meie roheline taust ja fotograaf. Ajame fotograafiga juttu ja ootame, et inimesed saaks pileti ostetud ja tuleks sisse. Tuleb oodata õiget hetke, et terve grupp oleks koos ja ei räägiks omavahel jne. Siis lähen nende juurde ja teatan rõõmsalt, et : " hey guys! Welcome to the aquarium, the entrance starts right over there but first we need you here for a couple of funny photos with the fishes. There's no obligation to buy, you can look them in your way out and see if you like them, they're fun to try". Ja siis nad vahepeal küsivad, et kui palju maksab jne ja pead seletama, et erinevad paketid erinevad hinnad. Kuna kõik meie töötajad on megarõõmsad ja sõbralikud, siis enamus inimesed on nõus pilti tegema. See võtab ainult u 1min ja on tegelt ka lahe. Halbu kogemusi mul eriti polegi, aga iga teine inimene paneb seeeest naeratama. Nii paljud hakkavad rääkima ja küsivad, et kust ma pärit olen ja mis mu aksent on ja paljud on turistid ja küsivad, mis sii veel teha ja räägivad kust nad tulevad jne. Kõik on hästi lõbus ja aeg lendab, samuti on fotograaf ehk teine töötaja ka kogu aeg seal, niiet pmst juhatad inimesed roosa joone taha ja fotograaf teeb pilte. Esimene pilt kus kõik vaatavad otse ja naeratavad ja teine kus nad peavad vaatama külje peale suure välgu peal oleva Nemo kala poole ja olema üllatunud näoga, selllel fotol asetame nad paati ja nad vaatavad hüppavate delfiinide poole. 90% külastajatest naerab neid pilte nähes kõva häälega. Mina naersin ka kui enda oma nägin...:D pärast pilte annad külastajatele väiksed piletikesed kus on peal nende foto nr ja siis lisad, et "these are your photo coupongs, come and check out your photos on your way out". Ja nii lähebki esimene tund, samal ajal jooksevad ümber ringi kümned pisikesed lapsed ja kõik on rõõmsad ja jutustavad ja jube melu on kogu aeg, igav ei hakka! Kõige toredam ongi tervitamise juures inimeste rõõmsameelsus ja positiivsus, Ameerikas müügitööd teha on ikka midagi muud. Keegi, MITTE keegi ei vaata sulle tuima kurja näoga otsa. Kui nad fotosid ei taha, siis ei pane nad sind ennast rumala salespersonina tundma, vaid vabandavad ja naeratavad ja ütlevad, et neil on kodus juba terve toatäis toredaid fotosid. Fotograafina on kõige lahedam see, et sa teed päeva jooksul umbes 40 naeratavast paarist, perest või väikestest lastest pilte ning hea tuju on, kui ilusad pildid tulevad. Samuti on MEGAlahe mõelda, et umbes 100-200 inimesel on kodus albumis või seinal minu tehtud pildid :) :)
H aja pärast tuleb siis vahetus ning lähen müüma. Meil on oma väike salesbooth kohe väljapääsu kõrval. Seal on 2 arvutit ja mõlema arvuti kohta 2 printerit. Töö on fotosid importida, neid photoshopis töödelda ja salvestada ja vaadata, et kõik sujuks. Kui inimesed tulevad, siis tuleb neilt kõigepealt nende kupongi küsida ( või kui oled osav ja natuke vaiksem on, siis otsid juba enne nad üles ja üllatad sellega, et nad näevad kohe kaugelt ennast ekraanilt nagu me oleks terve aeg neid oodanud). Siis tuleb teha minu igapäevane salestalk, milleks on: "Hey guys, so this is your 4pack with our 4 most popular backgrounds. You can see the Diamond Head and Black Tip Shark, we will print this photo out on one sheet so you can cut it in 4 beautiful photos. We are also doing a special seahorse photo today with our amazing adaptations in the aquarium, so here you are with our pipefishes and seahorses, this will be printed out on 4x6 sheet. And of course we have your funny photo where we put you in the boat with dolphins jumping over you. (naernaernaer). If you like any of your photos today, you can see all our prices in here. The super special below is our best otion, you will ger all the 6 backrounds for only 19.95". Ja siis lihstalt kas muudad taustasid või tutvustad neile veel 100 erinevat varinati või aitad neil otsustada või mida iganes nad soovivad. Seejärel tuleb neile anda väike maksukupong, maksmine käib kingipoes. Ja prindid fotod välja, pakendad ära ja kui nad tšekiga tagasi tulevad, siis lisad selle kotti , annad neile fotod ja soovid kena päeva. Muidugi tuleb ka teha uusi fotokuponge, panna kirja, mida müüsid, töödelda ja võtta emaili aadresseid ja saata inimestele emaile.
Töö on tegelikult lihtne, aga nõuab palju pisidetaile, mida peab meeles pidama. Nt, kus sahtlis on meie võtmehoidja näidised ja kui suured need fotod on ja kuidas on copyright õigustega ja kas saaks äkki taksot tellida jnejnejne. Tõesti, igavuseks pole aega.
Parimaks teevad selle töö aga inimesed. Meil on maailma kõige lahedam kollektiiv. Kuna meie boss ise pani selle firma püsti ja on kogu aeg ise ka seal ja meil on väga väike kollektiiv, siis on kõik hästi kodune ja meil on selline ühtehoidev pere. Mu töökaaslased on:
Georg- meie ainuke mees, sama vana kui mina ( ma arvasin esimene kuu aega, et ta on umbes 26 haha) kohaliku välimusega kutt, kellel on oma firma. Tema meeldib mulle tegelt kõige vähem :D
Gigi-tumedanahaline naine, alustas tööd minuga samal ajal. Gigi päris nimi on Gloria, aga talle ei meeldi see, niiet kõik kutsuvad teda Gigiks. Ta on hästi tagasihoidlik ja malbe, aga väga ilusa aneratusega ja väga heasüdamlik. Gigi aitas mul välja uurida, kus siin joogaga tegelda saab!
Cindy- meie supervisor ehk boss2. Cindyl on 2 last ja ta on lihtsalt lahe inimene. Selline vaba ja sõbralik ja VÄGA hea selles, mida ta teeb. Ta on lihtsalt uskumatult hea müüginaine, usun, et Cindy suudaks mulle 100 euro eest ka need pildid maha müüa, ausalt. Ükskõik mis probleem on, tema aitab! Cindy oli just 2 nädalat gripiga kodus, niiet läks see 2 nädalat bondimist kaotsi temaga.
Nicole- naljakas jaapanlase välimusega tsikk, kellele meeldib pelada :D Ta korraldab oma kutiga pelaõhtuid....mulle meeldis see, et Nicole ostis omale meie kingipoest suure meerihobu ja kannab seda nüüd tööl kaasas haha. Temaga koos käisime Kristine'i juures fotoshuudil! Nicole on sõltuvuses meigist ja makeup tutorialitest, niiet Minna ja Berta, teil oleks temaga paljust rääkida!
Kristine- ülirõõmus ja armas tüdruk (naine, ta on 31). Pärit filipiinidelt ja abilus slovakkia mehega, kellega nad ülikoolis kohtusid. Kristine on väga fun ja hea suhtleja, temaga saab absoluutselt kõigest rääkida. Tema tegi minust ka need kuulsad ületöödeldud fotod, tegelikult oli vaatamata hullule töötlusele temast väga armas mind endale modelliks paluda ja meil oli väga tore päev tema korteris meigi ja soengute ja kaamerate ja puuviljadega.
Tammy- Tammy ehk Tamara on pärit rumeeniast ja elab nüüd Hawaiil koos kahe lapsega, kes on tema jaoks terve maailm. Tõesti, ma ei tea kas ühel emal saab veel lähedasem suhe oma lastega olla, ta tõesti elab nende nimel. Tammyl on olnud VÄGA värvikirev elu. Ta jagab minuga iga päev mingeid seiku oma elust ja räägib midagi huvitavat. Kindlasti üks kõige huvitavamaid inimesi keda ma tean. Ta elas mitu aastat Indias ja mediteeris ja käis munkadega mägedes, seda tegi ta oma esimese mehega, kes kahjuks suri. Pärast seda armus ta ameeriklasse ja kolis Hawaiile. Nüüd lahutas ta eelamine aasta oma mehest, tahaks tagasi oma sugulaste juurde, sest peab üksi kahte last üleval ja ameerikas on haridus ikka ÜLIkallis. Ta suudab endale lubada ainult seda, et üks laps käiks private schoolis, aga public schooli haridus on ikka jube jama ja samas peab veel üüri maksma ja kui ta tütar tahab ülikooli minna, siis aasta seal maksab 30 000 dollarit...see on ikka jube. Niiet ta on siin päris lõksus. Tammy on väga tore inimene ja väärib head elu, loodan, et tal lähb kõik hästi. Kahjuks ise teda aidata ei saa, see teb kurvaks.
Susan aka SUSIEEEE-mu lemmar!! Susan on niiiii armas rõõmupallike. Ta on mu sister from another mother. Susie on lühike ja paksem versioon minust, me tõesti oleme natuke sarnased välimuselt. Ta on ülijutukas ja seletab alati sajast asjast ja laulab omaette ja hüppab ringi jne. Tal on ka kodus raske elu ja seega ta ütlebki, et akvaarium on ta happy place, sest saab kodust ära. Tema abikaasa käis vietnamis ja on nüüd pshühholoogilidelt üsna raskes seisus ja Susan käib temaga 3 korda nädalas viharavis ja nõustamises. Nad elavad koos mehe sugulastega, keda ta küll armastab, aga ta igatseb kodu. Ta on pärit Alabamast. Kuna neil pole raha enda korteri ega maja jaoks, siis jagavad nad maja tema mehe tädiga ja õe perega ja ta ütleb, et tahaks vahepeal lihtsalt natukene privaatsust. Ometi on Susan ülipositiivne ja saadab mulle alati õhusuudlusi ja kallistab kui tööpäev läbi :D
DA BOSS aka John- Issand ma ei tea isegi kust alustada. John on mind siin olles NIIII palju aidanud, et ta on pmst boss-töökaaslane-sõber-elupäästja ühes isikus. See on üliimelik, aga ta üks kõige sarnasemaid inimesi mulle, keda ma üldse kunagi kohanud olen. Meil on täpselt sama huumorimeel, niimoodi, et me ei saa vahepeal töö juures klientidega räägitud, sest me lihtsalt mõlemad naerame nii kõvasti. Ja no oleks ta siis sama vana või eestlane või ma ei teagi, aga ei, John on u 40 aastane jaapani juurtega ameeriklane, aga ta on nii nooruslik, et mina pakuks ta vanuseks 29,30 vms. Ta aitas mul ja Lawrencel ööbimiskohti leida, saadab mulle alati igast lahedaid pakkumisi ja kohti kuhu siin minna, ta vahetas mu jalanõud välja poes, sest ma ise ei osanud ja ei julgenud, ta rääkis mu viisasponsorid ära, et nad mind siit ära ei saadaks, ajas kõik mu dokumendid ise korda, annab mulle võimaluse lisatööd teha seoses tema spordifotode äriga, ta ostab meile töö juurde šokolaadi ja korraldas suure grillpeo ja tegi meile kõigile restoranis välja ja tema andis mulle terveks suveks kasutada ka selle GoPro kaamera, millega ma selle video siin tegin. Lisaks on meil alati sajast asjast rääkida ja sama maitse filmide ja muusika osas ja tema ema tegeleb ka lambakasvatusega haha :D Me oleme lihtsalt imelikult sarnased, niiet pmst või öelda, et ta on siin mu üks lähemaid inimesi, how weird is that.
Igatahes armastan ma oma kavaariumi koos kõigi merihobukeste ja naervate laste ja heade sõpradega ja mõtlen juba, et sealt lahkumine tuleb küll üks korralik pisardamine. Oeh maumau

Sai vähem pikem tekst, aga vot nii see töö käib!
Ja töö boonuseid näete siin: TŠEKKKKKKK

Aug 8, 2014

HURRIKAAN

Niisiis aloha, meil on torm! Kõik algas juba nädala alguses suurte tormihoiatustega ning teatega, et tulemas on 2 suurt orkaani: Iselle ja Julio. Kohalikud ja töökaaslased rääkisid, et Hawaiil pole 100 aastat nii suurt tormi olnud ja tuleb hakata valmistuma. Kinni pandi koolid, ühistransport täna ei liigu, aknad on teibiga üle tõmmatud, poed veest ja konservidest tühjad, inimestele pakutakse varjupaika jne. Ainult eestlased on skeptikud ja keetsime lihtsalt eile riisi ja tatart, et oleks süüa ja lasime vanni vett täis. :D Nagu ka arvata oli, siis ameeriklased reageerisid veidi üle. Õues on küll tugev tuul ja pilves ilm, aga ütles, et selline Eesti sügise keskmine. Kodu tunne tuleb! Samas veel naljatada ei julge, sest lubati, et kui Julio pühapäeval kohale jõuab, siis alles algab tõeline orkaan. Eks näis, mures ei ole. Muidugi anti kõigile ka täna vaba päev, niiet see on ka põhjuseks, miks mul on lõpuks aega siin blogis natuke tegutseda. Siiski mitte eriti kaua, sest tormiga tuleb ju kohe kohalikele autojuhtidele helistada ja randa laineid vaatama minna! Sinna siis tunni aja pärast Mariga suundumegi, juttude kohaselt peaks sellised 2 inimese kõrgused olema, päris äge!
Paar linki ja pilti kah:





 
näe Britt, olen tubli ja käisin blogis!

Jul 6, 2014

Põllud

 Üks imelik asi Hawaiil on nende pargid. Need näevad välja nagu hiiglaslikud murupõllud ning neid leidub iga nurga taga. Hommikuti ja õhtuti on sellised põllud kaetud vihmutitega. Kuna mina käin üle põllu akvaariumisse tööle, siis kl 9.00 hommikuste vahetuste ajal on alati vaja teha üks kiire slaalom, et sealt enam-vähem kuivalt läbi saada. Õhtuti peolt tulles on vastupidi jälle suur tahtmine alati kõigi vihmutite alt läbi joosta..Kl 16-17 ajal on põldudel laste trennid. Jalka ja ameerika jalgpall, umbes 5-6 erinevat trenni, treenerid karjumas ja väiksed lapsed pallidega ringi vudimas. Kui sellel ajal töölt tulen on alati huvitav vaadata. Enamus trennid on u 10aastaste tüdrukute jalka. Üldse tundub, et jalka on siin tüdrukute seas väga populaarne. Sellistel põldudel peavad kohalikud ka suuri perepiknikuid. Kohale toodakse lauad, grillid, toidud, tekid, pallid ja muu selline. Ühe laua juures on kõik sugulased ja sõbrad kokku saanud, lapsed jooksevad ringi ja aetakse juttu. Pmst nagu meie sugulaste peod, aga kohalikud pargis :D 4th of july ajal olid pargid suguvõsasid täis, lipud lehvisid ja lauad olid headest asjadest lookas. Püsti pandi isegi telgid ja inimesed jäid parki ööseks.
4th of July'l käisime neiudega lähima pargi ääres fotoshuudil, Uku tegi pilti :) Parkidest niisama mul kahjuks pilte pole.








 hawaii supermodell


Jul 3, 2014

Meie eluke Hiiumaa suurusel paradiisisaarel

Kõigepealt väike sissejuhatus sellest, kus ma täpselt siin elan ja toimetan. Siis on kergem mõista millest ma siin jauran.
 
Elame siis Hawaiil, Oahu saarel, Honolulu linnas Waikiki ja Diamond Headi linnaosa piiril. Waikiki on pmst kesklinn ja Tartu mõistes siis Diamond Head on nagu Karlova, kohe kesklinna kõrval. Meie juurest kesklinna on u 7min kõndida. Waikiki on täiesti ookeani ääres ja koosneb 3st paralleelsest põhitänavast. Alustades ookeani poolt: Kalakaua, Kuhio avenue ja Ala Wai. Ala Wai kulgeb mööda kanalit kus peal on aerutajate trennid ja meie juurest kanalit pidi kõndides ja vasakule pöörates on võimalik 40min jõuda Walmarti ja Ala Moana malli. Kalakaua ehk meie põhitänav näeb välja selline:



Selle tänava kõrval kulgeb turistide rand, meie üks põhiplace, tänaval asuvad järjest poekesed ja söögikohad ja kõik on paksult Eesti töötajaid täis. Kui minna Kalakauale kohvikusse tööd otsima, öeldakse, et "Meil on juba 3 eestlast". Kui meie juurest kesklinna jalutama hakata, jääb kõigepealt vasakule suur park, seal toimuvad lastel jalkatrennid ning selle pargi ümber saab jooksmas käia. Paras tiir tuleb ära, samuti lähen mina üle selle põllu vno pargi (park= suht põld siin) akvaariumi tööle. Tööle minek võtab umbes 6min. Kui nüüd kesklinna poole edasi minna, siis jääb järgmisena paremale Waikiki Elementary School ja otse ette loomaaed. Loomaaias teevad Maud õhtuti "mau mau", me barbiga vastame neile alati! Üks päev läheme ja tšekkame perepiletiga (30 doltsi) ära, kes need meie salapärased Maud on. Isegi meie maja katusele on neid õhtuti kuulda. Kalakaua tänava alguses on kohe Starbucks, hommikul käin vahel enne tööd sealt läbi ja ostan jääkohvi, see on odav ja hea, tho koosneb 50% jääst. Edasi tulevad poed ja söögikohad, nt Wolf Gang Puck kus töötab Barbi. Ära vajavab märkimist kindlasti Yogurtland, mis on MAAILMA PARIM koht. Pildil on näha ka yogurtlandi topsike, seal on jogurt-jäätise kraanid igast erinevate maitsetega ja siis erinevad asjad mida saab peale toppida, nt lased endale oreo cookie ja mango sorbeti topsi ja paned peale kokteilikirsse ja maasikaid ja peanut butterit jne. NOMNOM, Kaalu järgi makstakse, seal töötavad eestlased Tuule ja Teele. Kui veab, siis annavad sulle proovitopsid ja lähed sööd salaja tasuta kõhu täis :D Edasi tulevad järjest H&M, Forever 21, Victorias Secret ja Sephora. Elu on ilus..vno oleks kui palka juba hakkaks normilt tulema.
Vahepeal käime siis õhtuti ka võrgu-ja kossuplatsidel ning poes käime Safeways mis on u 20min jalutuskäigu kaugusel ja 24/7 lahti. Sellest ei maksa üldse rääkida mida kõike ja mis kogustes seal müüakse..hullumine on garanteeritud.. Kunagi teen sellest toidukast eraldi postituse :D
Elu kulgebki siin rahulikult ja rutiin on juba sees. Tööle..tööd otsima..asju ajama (nt SSNi taotlema või tuberkuloositesti tegema, töö jaoks vaja igast asju ajada) siis poodi..siis päevitama ja ongi päev läbi. Ilmad on alati samad. Hommikul on kuni 11ni pilves, siis tuleb päike, vahepeal tibutab selgest taevast külma uduvihma 2min ja siis jätkub kõik nii nagu midagi poleks juhtunud. Õhtul läheb 5 ajal pilve ja 7 pimedaks. Päevad ei ole väga pikad. Päevitamisaeg peaks jääma kuskile 2-4 vahele. Pärast on jahedam ja enne on kuum. Kuigi kui ära ei taha põelda, siis üle 1h päevitada ei soovita. Päevitamisega ongi see jama, et ainult kindlal ajal on päike, aga siis nii kuum, et oioi. Ainult siesta ajal saab päevitada :D
Koduelu on mõnna, meil on 11 kõige lahedamat inimest ÜLDSE korteris. Mängime kaarte, magame, teeme süüa, kulgeme niisama. Igaüks elab oma tempos, kõik oleme erinevad ja ajame oma asju. Õhtul oleme koos ja naerame ja teeme katusechilli.


 Selliseid jobusid asju võib laualt leida kui koju jõuad...:D Uku tegi Annile ja Kristile süüa...
 Meie pere, ainult Cathlyn on puudu.
 Waikiki Beachil Uku ja Pajuga liivamemme-alohamehe jaoks pallikesi voolimas.

 ALOHAMEES
Koduelu
 Anni, Uku, paju ja Igor Dead Mans Catwalki matkal
 Meie pere Diamond Headi mäe otsas

 Meie maja katus

 Sandy Beachis, seal on vahepeal 2 inimese kõrgused lained. Surfarite paradiis, kõrbesime kõik nii ära, et terve minu selja peal olev päecitus lihtsalt koorus maha.
Pilte ka meie 2toalisest kodust. Ilus ja superrajoonis, kõik on vaikne ja ilus. Juuli alguse puhul ei maga ma enam mitte elutoa põrandal, vaid sain tüdrukute toa põrndale kolida. Juhhei. Siiani magasin seal teleka kõrval maas.



 7 tüdrukut ühes vannitoas....
 meie rõdu

Seega ongi sissejuhatus ja 3 esimese nädala kokkuvõte tehtud. Nüüdsest ainult imelikud väikesed postitused tuvide, kodutute ja muu kummalise kohta.

Mahalo, et lugesite!
teie peaaegu blond ja šokolaadist Elo





sissejuhatus

Aloha ja Tere!

Ma tean, et ma lubasin blogida ja ma tean ka, et pole seda teinud.
Põhjus on aga lihtne. Siia tulles oli mul muidugi visioon kuidas mu elu siin välja nägema hakkab. Reaalsus on aga, et ega suurt vahet pole kas olla siin või Eestis. Muidugi on siin palmid, ookean, lõpmatu päike..aga sellega harjub. Kui tulles tundus jube palav ja tuli tunne KÕIKE pildistada, siis praeguseks on temperatuur täpselt paras, lained ei tundu enam üldsegi nii ägedad ja suured ja palm= tavaline eesti kuusk. Kolme nädalaga on tunne nagu oleks terve elu siin elanud ja kas tõesti on vaja iga päev teha postitus stiilis "Hommikul ärkasin, siis sõin, läksin tööle ja õhtul olin kodus". Seega mõtlesin, et teen hoopis blogi, mis räägib asjadest mis on mulle siin elades silma jäänud. Väikesed detailid mis teevad siinse elu veidi erinevaks meie väiksest Eestist.